· Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon Hübriidtsoon tekib siis, kui kaks viimast tsooni kattuvad Valentselektron elektronkatte välisekihi elektron
punane 630 – 760 nm Näidis arvutusülesanded: 1) Hapniku aatomi ionisatsiooni energia on 14eV. Kui suur on ionisatsiooni põhjustava kiirguse minimaalne sagedus? 2) Arvuta UV kiirguse kvandi sagedus, kui tema energia on 6,6∙10-19 J ja infrapunase kiirguse kvandi sagedus , kui tema energia on 0,25 eV. 3) Leia nähtava valguse lainepikkustevahemikule 380nm-760nm vastavate valguskvantide energiavahemik. 4) Naatriumile langev valgus lõi temast välja elektrone, mille maksimaalne kineetiline energia oli 0,24∙10-19 J. Kui suur oli naatriumile langeva kvandi energia? Naatriumi väljumistöö on 2,28 eV. 5) Elektronide väljumistöö tseesiumist on 3,1∙10-19 J. Milline on fotoefekti punapiir ja sellele vastav sagedus? 6) Kas fotoefekt toimub, kui kaaliumi valgustada sinise valgusega, mille lainepikkus on 450nm? Kaaliumi väljumistöö on 2,22 eV.
tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Keelutsoon-Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks. Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud. Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud. Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon -valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis
informatsiooni on võimalik saada. Määramatuse relatsioone kasutatakse mitmesuguste suuruste väärtusvahemikkude hindamiseks (nt energia suurusjärgud ja nivoode laiused nitmesugustes süsteemides). 32. Kuidas tõlgendada määramatuse relatsiooni energia ja aja vahel? Määramatuse seos kehtib ja energia ja aja vahel: Et h , (32.1) kus E on efektiivne energiavahemik, millesse langevad mõõdetavad energiaväärtused, t - ajavahemik, mille vältel mõõtmisi teostatakse. Kuna t suurusjärk ei saa ületada süsteemi keskmist eluiga antud olekus, siis teades näiteks MLK 6004 Kvantmehhaanika 41 aatomi keskmist eluiga ergastatud olekus, saame arvutada valemi (32.1) põhjal vastava energianivoo loomuliku laiuse. 33. Impulsi operaatori tuletamine
arvesse õige orientatsiooniga põrkeid, mitte ainult põrgete arvu. Molekulide kineetiline energia, Maxwelli jaotus y-teljel on antud osakeste suhteline hulk antud energiavahemikus (tõenäosus korda 100, siis %), x-teljel on kineetiline energia (kJ/mol). Kõvera alune pind peab integreerides olema 100%. Kui temp kasvab, siis kõrgema energiaga osakeste hulk kasvab, nihkub ka optimum energiavahemik, kus on kõige rohkem teatud energiaga osakesi. Molekulaarsed protsessid on kõik jaotused, olemas madalama energiaga ja kõrgema energiaga osakesed. Alati olemas mingi osa osakesi, millel on piisav energia, et läbi viia keemilist reaktsiooni. Üleminekuoleku teooria Väidab, et reaktsiooni teel lähteainest produktideni esineb mingi hüpoteetiline olek, mis on maksimaalse energiaga kõige kõrgema energiaga olek reaktsiooni teel. Reaktsiooni tee on ka hüpoteetiline
annaabi.ee 
