Hingamine 6.1. Mõiste, summaarne võrrand ja põhiülesanded. Hingamine on protsess, mille käigus vabastatakse orgaaniliste ainete keemiliste sidemete energia nende ainete oksüdeerimise teel, ning selle energia arvel sünteesitakse ATP. See on redoksreaktsioon, milles elektronide doonoriteks on orgaanilised ained ja elektronide lõppaktseptoriks on hapnik. Hapnik redutseerub H2O-ks, ja orgaaniliste ainete süsinik eraldub CO2-na – keerulised orgaanilised ühendid muutuvad energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks CO2 ja H2O. Väliselt avaldub hingamine O2 neelamisena ja CO2 eraldumisena. Hingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel lõhustamisel hingamise käigus tekkib mitmeid vaheprodukte, mis on lähteaineteks paljude väga oluliste ainete sünteesiradadele. Seega, hingamisel on 2 põhiülesannet: 1. Raku (ja seeläbi kogu organismi) varustamine energiaga; 2. Raku varustamine paljude
Taimede mol m-2 s-1). Samuti jälgitakse, et kasutatavad pirnid ei eraldaks liialt soojuskiirgust, mis tõstab oluliselt kasvuruumi temperatuuri. Mitte kõik valgust andvad pirnid ei sobi taimede kasvatamiseks. d. Hingamisprotsessi olemus ja tähtsus taimele Hingamine on elusorganismides toimuv dissimilatsiooniprotsess, mille käigus toimub elutegevuseks vajaliku energia kättesaadavaks muutmine, kusjuures orgaaniline aine lagundatakse energiavaesteks anorgaanilisteks ühenditeks (CO2 ja H2O). Hingamisel on tegu bioloogilise oksüdatsiooniga, mis toimub ensüümide abil ning mitmeastmeliselt (palju vaheühendeid). Rakuhingamine - rakkudes toimuv hingamisprotsess, mis koosneb väga paljudest üksteisele järgnevatest keemilistest reaktsioonidest. Rakuhingamisega seotud protsess toimub igas üksikus rakus. Seega on oluline, et hingamise lähteained (glükoos ja O2) jõuaksid iga rakuni. Rakuhingamine toimub kõikides