1913.aastal korraldatud Francki ja Hertzi katsed kinnitasid aatomite statsionaarsete olekute olemasolu. 30.N.Bohri aatomiteooria kirjeldas adekvaatselt vaid vesiniku aatomit. 31.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite elektronid on ühised kogu süsteemile. 32.Ioonne side erineb teistest keemilistest sidemetest selle poolest, et üks atom on *omandanud* teise aatomi elektroni ning muutunud seega negatiivseks iooniks. 33.Energiatsooniks tahkises nim. elektronide lubatud energiate vahemikku.
nende elektronnivood üksteisest sõltumatud ja analoogsed isoleeritud aatomi elektronnivoodele. Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks (joon. 7.18, 7.19). Tekkinud jagunenud elektronnivoode kogumiku nimetatakse elektronide energiatsooniks materjalis. Jagunemise aste sõltub aatomite vahelisest kaugusest materjalis ja algab tavaliselt välimistest elektronkihtidest, sest need on kõige enne mõjutatud oma naaber aatomitest. Iga tsoon koosneb suurest arvust erinevatest energiaolekustest, mille energiate vaheline erinevus on üliväike. Tasakaalulisele kristallvõrele vastavas paigutuses elektronide alumistel (sügavamatel) nivoodel võib tsooni 56