Tuuleenergia puhul oli toodud näiteid ka võimalike innovaatiliste lahenduste näol, mille omapära sõltus paljuski disainist ja üldisest turvalisusest ökosüsteemile. Diiselgeneraatoriga tootmine pole aga majanduslikult tasuv ja keskkonna osas aktsepteeritav variant, kuid lubaks toota elektrit sõltumata ilmast. Tuuleenergia põhise lahenduse leidmisel oli asjakohane tuua näiteks teise tuulepargi ja saare energiatootlikkus, mille abil sai töögrupp võtta malli ka Pranglil vajamineva energiatootlikkuse osas. Näiteid oleks võinud tuua ka teiste lahenduste näol, mis oleks andnud ainet võrrelda ja näha tegelikku energiavajadust ja selle tootlikkust. Töögrupp oli toonud erinevate lahenduste puhul välja nii tehnoloogia plussid kui ka miinused ja nende eripära koos kasutamisviisidega, kuid tehnoloogiate analüüsimisel jäi vajaka seadusandlikke riskide osa. Töö lõpus on grupiliikmed väljendanud oma lõpliku seisukoha
mobiliseerimise korral. Spetsiaalvastupidavus omakorda jaguneb: 1. spetsiaalseks treeninguvastupidavuseks, mis väljendub spetsiifilise töö summaarse mahu ja intensiivsuse näitajates; 2. spetsiaalseks võistlusvastupidavuseks, mida hinnatakse töövõime ja liigutustegevuse efektiivsuse kaudu võistlustingimustes. Spetsiaalvastupidavuse peamised faktorid: 1. energiatootlikkuse võimsus ja mahtuvus; 2. töö ökonoomsus ja funktsionaalse potentsiaali kasutamise efektiivsus; 3. kohanemisreaktsioonide ja funktsionaalsete ilmingute spetsiifilisus; 4. liigutusvilumuste ja vegetatiivsete funktsioonide püsivus ja variatiivsus. Energeetilised võimed määratakse energia vabanemise kiiruse ja mahtuvusega ainevahetusprotsessides. Vajalik energia saadakse anaeroobse alaktaatse, anaeroobse laktaatse
annaabi.ee 
