muutes näiteks ühe kapi korrastatumaks ja teise kapi kuhu asjad pannakse ebakorrapärasemaks. Korrastatus väheneb osaksetest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale
Suurus: kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Termodünaamika ja molekulaarkineetlise teoori põhjustatud muutused maailmapildis *Klassikalises mehaanikas kirjeldatav maailm on pöörduvate protsessidega. Reaalsems maailmas on pöördumatud protsessid(ühes suunas kulgevad). Nende käigus toimub nii kaose tekkimine kui ka iseorganiseerimine. * Tekkis uus teadusharu termodünaamika, mis ei uurinud soojuse olemust, vaid soojuses peituvat võimalust saada mehaanilist energiat. *Looduse energiareservuaari ei saa piiramatult kasutada. * Peab eristama mõisteid säilivus ja pöörduvus. Mehaaniliste protsesside korral kehtivad mõlemad. Füüsikalis-keemilistes muundumistes võib energia säilida ka juhul kui muundumine on pöördumatu. Mehaaniline energia muundub pöördumatult siseenergiaks, kuid koguenergai jäävuse seadus kehtib. * Entrioopia on süsteemisiseste loomulike protsesside karakteristik. Selle tulemusena läheb süsteem soojusliku tasakaaluolekusse, millele vastab
T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? Q Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. S = T S entroopia muut Q üleantav soojushulk T süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist. Põhjenda. Jah
T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? ΔQ Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. ΔS = T ΔS – entroopia muut ΔQ – üleantav soojushulk T – süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist. Põhjenda. Jah
ATP4‾ + H2O ⇄ ADP3‾ + HPO4²ˉ + H+ ∆G˚’=–30 kJ/mol Kuid miks on organism valinud just ATP, kui näiteks kreatiinfosfaadi ∆G˚’=–43 kJ/mol? Sest ATP hüdrolüüsil vabaneb optimaalne hulk energiat — piisav hulk energiat, et viia läbi organismile vajalikke, aga energeetiliselt mittekasulikke reaktsioone, kus ∆G>0. Teisalt aga ei ole tema sünteesireaktsiooni ∆G liiga suur, et tekiks raskusi. (∆G˚’=+30 kJ/mol). Kreatiinfosfaat täiendab energiareservuaari, selle varud on lihasrakkudes. Tema energia vabaneb, kui on vaja teha järsku tugevat pingutust. ATP-d ei tohi olla rakus liiga palju, sest ATP/ (ADP+AMP) (suhe) määrab ära ensüümtasakaalu. Kui teda saab liiga palju, hakkab organism sünteesima kreatiinfosfaati. ATP-d sünteesitakse glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Selles ∆G˚’=2879 kJ/mol. ATP sünteesi I faasis sünteesitakse 1 C6H12O6 oksüdatsioonil vabaneva energia arvel 2 ATP molekuli
Inimese hing, mikrokosmos, on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames, verevoolus ja jõus, ning iha, pakitseva energiareservuaari, asukoht inimkehas on niuetes. Inimesed erinevad üksteisest hingeosade erinevate kombinatsioonide ja proportsioonide poolest. Mõistus, hinge jumalik ja surematu osa, on silmaks ihale ja lootsiks hingele tervikuna. Platoni eetika, nagu antiikkreeka eetika üldiselt, on põhiosas õpetus sellest, kuidas jõuda õnneni. Mille poole iga inimene loomulikult ja paratamatult püüdleb. Püüdlus olla õnnelik ei
annaabi.ee 
