(1 punkt) IV Kas Eestis toodetud vee-energia on keskkonnaohtlik? Analüüsi poolt- ja vastuargumente. Iga argumendi lühianalüüs (kuni 5 lauset) annab ühe punkti. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1993 1) Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste Eesti tingimustes põlevkivi põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Kui ei kaevata põlevkivi pole vaja suuri maa-alasid muuta kasututeks viljatuteks tühermaadeks. 2) Rajatav paisjärv kui energiapotentsiaali vältimatu eeldus mõjutab tavaliselt kõige tugevamini vooluveekogu kalastikku, aga ka selgrootuid, näiteks ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera), paksuseinalist jõekarpi (Unio crassus), jõgihobu (Ophiogompus cecilia) jt. Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Ökosüsteem on habras ja ei tohi seda rikkuda mitte ühegi ette käändega.
tekitame majandusliku kasu kõrval nii loodusele kui ka endale algul vähemärgatavat, kuid aja jooksul järjest enam hoomatavat kahju. Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste Eesti tingimustes põlevkivi põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Hüdroenergiaga seonduvat käsitletakse liiga ühekülgselt: kasu kõrval ei mainita selle energia saamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Rajatav paisjärv kui energiapotentsiaali vältimatu eeldus mõjutab tavaliselt kõige tugevamini vooluveekogu kalastikku, aga ka selgrootuid, näiteks ebapärlikarpi, paksuseinalist jõekarpi, jõgihobu jt. Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Paisutamine mõjutab ka tehisjärvest allavoolu jäävat veekogu lõiku: tõuseb vee temperatuur ja muutub kvaliteet
annaabi.ee 
