on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest. Ka Leedu kavatseb pärast Ignalina energiaplokkide sulgemist kasutada jaama infrastruktuuri uue tuumajaama 2 Andres Hillep 9.b klass rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas
Põlevkivi selgeks eeliseks ongi see, et see on Eesti riigi maavara, mille stabiilne hind ja varustuskindlus sõltub ainult meist endist. Sellest lähtuvalt on Eesti Energia nõukogu omakorda otsustanud, et Eesti Energia garanteerib 2016. aastal 85 protsenti Eesti elektritarbimise tipuvõimsusest, ja seda valdavalt põlevkivielektri näol. Selleks aga, et katta Eesti elektrienergia nõudlus sellises mahus kodumaisest põlevkivist toodetud elektriga, peab Narva energiaplokkide renoveerimine jätkuma seda nii nende tehnilise seisundi kui ka karmistuvate keskkonnanõuete tõttu. Renoveerimise järel hakatakse põlevkivi põletama tsirkuleerivas keevkihis, mis võimaldab väiksema kütusekuluga toota rohkem elektrit kui praegu, saastades samas keskkonda oluliselt vähem. Tänaseks on Eestis üles seatud rohkem kui 2200 MW genereerivat võimsust. Suurimad elektrijaamad asuvad Narva lähistel. Narva elektrijaamades toodetakse rohkem kui
Joonis 5.56. Skeem aktiiv- ja reaktiivturbiini Joonis 5.57. Kaasaegse auruturbiini tööpõhimõtete selgitamiseks rootor 5.2.8 Gaasiturbiinid Energeetilisi gaasiturbiine kasutatakse kiire käivitusvõimaluse ja suhteliselt madalate investeeringukulude tõttu sageli energiasüsteemides tipukoormuse katmiseks. Gaasiturbiinid kuuluvad ka kombineeritud tsükliga energiaplokkide koosseisu. Energeetilistes gaasiturbiinseadmetes kasutatakse kütusena enamasti maagaasi, biogaasi või tahke kütuse gaasistamisel saadud gaasi. Paljud gaasiturbiinid võivad kasutada ka puhtaid vedelkütuseid. Kütused juhitakse rõhu all töötavasse põlemiskambrisse, kuhu antakse kompressoriga ka põlemisõhk. Põhiliseks kompressoritüübiks on telgkompressor, mis on ühenduses gaasiturbiiniga. Ehituselt erineb gaasiturbiin auruturbiinist suhteliselt palju. Kasutatav entalpialang on
annaabi.ee 
