teenindust ja remonti. Küttepinnad saastuvad intensiivselt tuhaga, seega väheneb ka soojusvastuvõtt ja katelde kasutegur. Tegemist ei ole eriti efektiivse ja töökindla põletamistehnoloogiaga. Miinuseks on ka suured keskkonnaheited – väävliheited (SO2), lämmastikuheited (NOx), tolm. On tehtud suuri investeeringuid, et vähendada suitsugaasides väävli- ja lämmastikuheitmeid. Paigaldati 2012. aastal neljale Eesti elektrijaama vanale energiaplokile väävlipüüdmisfiltrid, millega vähenesid väävliheitmed ligi kolm korda. Lisaks paigaldatakse plokkidele ka seadmed lämmastikuheitmete vähendamiseks. 4 Katel Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Turbiin Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori,
tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega multitsüklonis. See tekitab probleeme lendtuha väga peene fraktsiooni püüdmisel ja suitsugaaside puhastamisel. 53(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.53. Tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivil-aurukatel 215 MW elektrilise võimsusega energiaplokile. Katla nominaalne aurutootlikkus on 90 kg/s, auru rõhk, 12,74 MPa, temperatuur 535 ºC, toitevee temperatuur ökonomaiserisse sisenemisel 250 ºC 1 kütuse punker; 2 kütuse söötja; 3 kolderest; 4 koldekamber; 5 separatsioonikamber; 6 keevkiht-soojusvaheti; 7 separaator; 8 auru ülekuumendi; 9 ökonomaiser; 10 õhueelsoojendi; 11 elektrifilter. Keevkihtpõletamine rõhu all
annaabi.ee 
