12 Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Kütuseelement. Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Niisugust energiamuundurit võib käsitada kui galvaanielementi, mille elektrokeemilise reaktsiooni jaoks tarvilik aine ei paikne lõpliku kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde. Niiviisi on võimalik saada kütusest vahetult elektrienergiat. Tavalisel viisil toodetakse elektrienergiat teatavasti nii, et muundatakse kütuse põletamisel saadava kuuma auru või gaasi soojus mehaaniliseks energiaks soojusjõumasinas (kolbmootoris, turbiinis), mis käitab elektrigeneraatorit.
pooljuhi ( n ja p tüüpi) kontakti korral. Sel juhul tekib kahe erineva juhtivusega pooljuhi kontakti piirkond, mis takistab vabade laengukandjate liikumist ühest pooljuhist teise . Seda piirkonda nimetatakse tõkkekihiks. Kui näiteks n-pooljuhti valgustada, siis tekivad selles vabad elektronid ja augud. Läbi tõkkekihi saavad minna ainult augud. Elektronid jäävad n-pooljuhti ja see laadub negatiivselt. Olemegi saavutanud laengukandjate eraldamise ehk vooluallika. Sellist energiamuundurit nimetatakse fotoelemendiks või fotorakuks. Selleks, et saada suuremat efekti, ühendatakse palju rakke jadamisi. Selliseid seadmeid nimetatakse päikesepatareideks. Nende kasutegur (arv, mis näitab kui suure osa valgusenergiast saab muuta elektrienergiaks) on tänapäeval juba kuni 25 % . Päikesepatareid on põhilised "energiaallikad" kosmoselaevades. Kuna Päikese energia, mis langeb ristsuunas Maa pinnal olevale 1 m2 suurusele pinnale on ca 1300 W solaarkonstant on 1372 W/m2)
annaabi.ee 
