Kõrgem hind ja tervislikum toodang 6.haritava maa osatähtsus eri regioonides 1. okeaania 2. põhja-ameerika 3.ida euroopa 7.näljahäda põhjused tootmise ülekülluse taustal o 19. sajandi lõpust hakkasid euroopa riigid sõltuma sisseveetavatest toitudest o Praegu suudab maa toita 5x rohkem inimesi kui kaks sajandit tagasi o Arenenud riikides on turg küllastunud o Arengumaades kannatab nälja käes ligi 800 miljonit elanikku o Arengumaa inimesed ei suuda osta energiamahukat, suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut o Humanitaarabi ei jätku kõigile o Teravaim probleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonnas, kus kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed elanikud o Rahvaarvu kasvu tõttu on lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi
kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning riikide majandused on endiselt muu maailmaga võrreldes energiamahukad. Paraku kuulub selliste riikide hulka ka just Eesti, nagu tuvastati hiljuti avaldatud Riigikontrolli aruandes ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel". Niisiis jaguneb EL põhiliselt riikideks, kes ei suuda oma Kyoto protokollis võetud kohustusi täita, täidavad need suurte raskustega või on omavad hoolimata kohustuse formaalsest täitmisest tegelikult energiamahukat ja ressursse raiskavat majandust. Sellegipoolest võib öelda, et EL on olnud seni üks vähestest maailmas, kes kasvuhoonegaaside vähendamist tõsiselt ka praktikas üritab. Kasutatud kirjandus : http://209.85.229.132/search? q=cache:gPvixeZsj5cJ:www.bioneer.ee/bioneer/maailm/aid- 6546/Euroopa-Liit-plaanib-k%C3%A4imasoleval-Kopenhaageni- kliimakonverentsil-laiaulatuslike-siduvate-kohustuste-l %C3%A4bisurumist+kopenhaageni+kliimakonverents&cd=1&hl =et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna ENSV oli osa Nõukogude Liidust ning kogu majanduslik tegevus oli integreeritud NSV turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat toodangut, mis läks ühisturule. Samal põhimõttel toodeti ka elektrienergiat Narvas asuvates Balti ja Eesti elektrijaamades märksa enam, kui ENSV vaja läks. Seetõttu Nõukogude Liidu kokku kukkudes, kui mitmed varasemad suurtööstused pankrotti läksid oli Eestis energiatootmise potentsiaal märkimisväärselt kõrgem, kui tegelik sisetarbimise vajadus. Kuna NSV energiastrateegiaks oli varasemalt olnud ka ENSV-s
annaabi.ee 
