Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt. Temperatuuri suurenemisel kiirgamisvõime kasvab, kusjuures kiirguse koostis lainepikkuse järgi muutub: väikestel temperatuuridel on kiirgus peamiselt
Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt. Temperatuuri suurenemisel kiirgamisvõime kasvab, kusjuures kiirguse koostis lainepikkuse järgi muutub: väikestel temperatuuridel on kiirgus peamiselt
annaabi.ee 
