Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"energiakokkuhoid" - 3 õppematerjali

Soojuspumbad-alternatiivenergeetika
46
docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

määrab kütteregulaator küttegraafiku abil pealevoolu etteantud temperatuuri. Näiteks, kui välisõhutemperatuuril -5 ºC vajab küttesüsteem pealevoolu temperatuuri 35 ºC , siis on ka kondensaatorist väljuva vee temperatuur 35 ºC. Sooja tarbevee valmistamisel tõstetakse kondenseerumistemperatuur umbes 60 ºC. Muutuva kondenseerumisega maasoojuspumpade eeliseks on kõrge soojatootlikus madala kondenseerumistemperatuuri juures. Samuti on tagatud maksimaalne energiakokkuhoid. Puuduseks on vajadus keeruka juhtautomaatika järele ning tundlikkus küttesüsteemi vooluhulga muutuste suhtes. Maasoojuspumba valimine – soovitused ja nõuded Maasoojuspump sobib vanema maja küttesüsteemi renoveerimiseks või uusehitistele paigaldamiseks. Kütmiseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind, ca 600 m². Rusikareegelit kasutades võib öelda, et:

Energeetika → Energia ja keskkond
9 allalaadimist
Üldbioloogia konspekt
23
doc

Üldbioloogia konspekt

Omane nii taimedele kui ka loomadele, nii selgrootutele kui ka selgroogsetele. Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Näited: a. Putukad:mesilased ­ isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Tähtsus: 1. kasulik äärmuslikes tingimustes, kus on väga hõre asustus. 2. oluline energiakokkuhoid 3. teatut juhtudel tagab kiire masspaljunemised (suvised lehetäide põlvkonnad) Imetajatel partenogeneesi ei esine!!! Lindudel looduses ka mitte. 25.03.11 Mendelism -> G. Mendel Monohübriidne ristamine 2 alleeli A ­ kollane a ­ roheline P: AA x aa Sugurakud A <-> a haploidsed F1 Aa

Bioloogia → Üldbioloogia
36 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

3 Vajalik lisatoetuse % investeeringust, sõltuvuses energiatõhususklassist. Suurema energiasäästu saavutamiseks on vaja teha rohkem investeeringuid, vt. Joonis 14.4 vasakul, kus näeb, et mida väiksem on energiatõhususarv, seda suurem on vajalik investeering. Joonis 14.4 paremal on näha renoveerimistööde maksumuse sõltuvus lihttasuvusajast. Ehk mida suurem on renoveerimistööde maksumus, seda väiksem on tasuvusaeg. Suuresti on see nii, et suurema ehitusmaksumuse puhul on ka suurem energiakokkuhoid ehk parem energiatõhusklass. Joonis 14.4 Renoveerimistööde maksumuse mõju elamu energiatõhususarvule (joonis vasakul) ja renoveerimistööde maksumuse mõju elamu lihttasuvusajale (joonis paremal). Suurema investeeringu korral on loomulikult laenu tagasimakse suurem, aga kuna suurema investeeringu korral saavutatakse väiksem energiakulu (vt Joonis 14.4 vasakul), on ka laenu tagasimakse suurem parema energiatõhususarvu korral (vt. Joonis 14.5).

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun