Vedelik-kehakaal. Täiskasvanud inimesed vajavad vedelikku 2.5l vett päevas. 2% kehamassi kaotust võrdub 20% töövõime kadu. Ökonoomsus muutub kui muutume kergemaks. Jooma peab siis kui tekib janu. Dieet-koormus. Kõhulihase harjutused aitavad vabaneda kõhupiirkonna rasvast???? Organismi ei saa panna kulutama rasva mingist kindlast piirkonnast. Rasv ja lihas ei ole üks ja sama! Hiline söömine põhjustab kehakaalu tõusu ei. Maagia peitub päevases tarbitud energiakoguses, et ei tekiks tühjakõhu tunnet ja näkimise vajadust. Ei pea higistama selleks, et koormus oleks efektiivne. Harjutamine kuumas. Aklimatiseerumine toimub 4-8 nädalaga. Suur vedeliku ja mineraalainete kadu. Krambid. Vedeliku kadu ei maksa karta, punktides on alati vedelik olemas. Inimene sureb vaid siis vedeliku puudusesse kui seda kätte ei saa kaua aega. Külmavärinad süsivesikute kadu. Välistemperatuur madalam kui kehatemperatuur. Organism ei jõua hoida sisekeskkonna temperatuur.
Selle tagab kõige paremini mitmekesine toiduainete valik (toidupüramiid lk.9). 2. Toit olgu süsivesikute rikas SV on inimese organismile esmatähtsad energiaallikad, nende varud meie kehas on aga piiratud. SV osakaal toiduga saadavas 4 4 üldises energiakoguses peaks olema 55-60 %, sportlasel veel suuremgi. SV allikatena tuleks eelistada kiudaineid sisaldavaid teraviljatooteid, kartulit, köögivilju ja kindlasti värskeid puuvilju. 3. Toit olgu mõõduka rasvasisaldusega rasvade osakaal toidu energeetilises väärtuses peaks jääma 30% piiresse. 4. Toit sisaldagu erinevaid valkusid optimaalne valgu osakaal toidu energeetilises väärtuses 10-15%.
annaabi.ee 
