Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%. Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest. Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 % vähem, siis on võimalik sellise alternatiivse ehitamisega säästa märkimisväärseid energiakoguseid. Ka EL-i energiaefektiivsuse programmis on seda arvesse võetud, mis elluviiduna nõuaks passiivmajade kasutuselevõttu uusehitamise standardina pärast 2015. aastat. 8 Kokkuvõte Sain teada, et passiivmajad on hooned, kus kasutatakse väga energiasäästlikke komponente. Majade küttekulud on palju väiksemad, kui teistel majadel. Passiivmaja hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas 15 kwh/m2. Majad ei saasta õhku ja on loodusesõbralikumad.
tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu päike, tuul, biomass, jne. Ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia: Eelised: Taastuv. Ei tekita otsest keskkonna saastet. Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid. Ei süvenda kasvuhooneefekti. Miinused: Ei anna suuri energiakoguseid. Generaatorite ehitamine on väga kallis. Tuulepargid võtavad enda alla suuri maa-alasid. Vajab püsivat tugevat tuult asukoht piiratud. Kaasneb suur müra. Päikeseenergia: Plussid: Taastuv. Ei saasta keskkonda, säästab fossiilseid kütuseid. Miinused: Piiratud pidev päikeseenergia. Kallis tehnoloogia. Biokütused: Võsa, põhk, sõnnik, puit jne. Väikese kütteväärtusega, kuid saaste on väikesem kui fossiilsetel kütustel.
allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu päikesele. Ainukeseks päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat.
gel. Mida kõrgem on pinge, seda madalam on kulu edastatava kilovatti kohta. 2. Mida kõrgem on pinge, seda suurem on elektriülekande edastusvõime, kuid seda suurem on ülekande seadmete maksumus. Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis
annaabi.ee 
