ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 24 Potentsiaal · Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Wp ja laengu q suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. · See suurus iseloomustab elektrivälja punkti energia seisukohalt, s.t. ta on selle väljapunkti energiakarakteristik. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 25 Potentsiaal 1 · Elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nimetatakse sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 26 Potentsiaalide liitumine · Laengu potentsiaalne energia vaadeldavas elektrivälja punktis on määratud mitte ainult välja karakteristikutega, vaid ka selle laengu suuruse ja
Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Kõiki pindu, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 8. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. Elektriväljatugevus on elektrivälja jõukarakteristik ja potensiaal energiakarakteristik. 9. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Looduslikud aineosakeste isoleeritud süsteemid on elektriliselt neutraalsed, mis on energeet- iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 1)Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator.
põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Kõiki pindu, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 8. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. Elektriväljatugevus on elektrivälja jõukarakteristik ja potensiaal energiakarakteristik. 9. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Looduslikud aineosakeste isoleeritud süsteemid on elektriliselt neutraalsed, mis on energeet- iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 1)Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator.