Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud
U I= R Tänapäeval esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. I = G U Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega. U pinge I = voolutugevus = R takistus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata.
gaase kui vedelikke, millede erinevuseks on see, et surve avaldamisel neile Sele 2.4 - Hüdrostaatiline paradoks muutub gaasi ruumala märksa enam kui vedeliku ruumala. Väliste jõudude poolt tekitatud rõhk Hüdrostaatika Hüdrostaatika seadused on rakendatavad vaid ideaalsete vedelike korral st. vedelik ei oma kaalu, puudub hõõrdejõud ja vedelik ei ole kokkusurutav. Nende seaduste abil saab hinnata ideaalsete (energiakadudeta) süsteemide käitumise üle. Reaalsetes hüdrosüsteemides tekib aga erinevaid energiakadusid kõikides, süsteemi Sele 2.5 - Pascali seadus komponentides. Teatud komponentide kasutamisel, kus toimub vedeliku voolu Hüdrostaatika aluseks on Pascali seadus, takistamine, on tekkivad kaod õigu- mille järgi staatilises olekus vedelikule poolest eelduseks nende funktsio- mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub neerimisele
Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, U on pinge. · Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis) Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod. Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget järjest alandatakse. · Keemilised vooluallikad (+ idee selgitamine) Keemilised vooluallikad koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektoodide vahet täitvast elektolüüdist
primaarmähisesse, millest see siirdub sekundaarmähisesse mähistevahelise vastastikuse induktsiooni vahendusel: primaarmähises kulgev vahelduvvool tekitab südamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo, mis indutseerib sekundaarmähises vahelduva elektromotoorjõu. Kui sekundaarmähis ühendada energiat tarbiva elektriahelaga, läbib seda elektrivool. Sekundaarmähises kujuneva pinge sekundaarpinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe. Ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaarpinge suhe primaar ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtega n, mida nimetatakse ülekandesuhteks: kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus
annaabi.ee 
