· Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne. · Selle raiering on üks aasta. Vajaminev tehnika, kasvatamise plussid. · Energiaheina külvi-, hooldus- ja koristustöödeks sobib tavapärane söödatootmiseks kasutatav tehnika (niidukid, vaalutajad, kogurid, liikurhekseldid, ruloonpressid), mis rohusöötade tootmisega tegelevail
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid
allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite eluoaigaga pinna-või mahuühiku kohta (t/ha, g/m3 jne). Põllumajandusenergeetikat võib pidada uueks suunaks energeetikas, aga siis mitte energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning tahke. Vedelaid kütuseid
Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval puul tavaliselt vahemikus 40 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk püsiva niiskuse taseme, välitingimustes halupuul umbes 20 25% niiskust ja toatingimustes 8 15%. Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel vabanevat soojushulka, puidul olenevalt puuliigist, niiskusest ja sellest kas on tegemist koore, okste, tüve või kändudega. [1] Rohtsed biokütused Õled ja energiahein, mõlemad saadakse põllumajanduslikult maalt. Kütusena saab kasutada nisu, rukki, odra ja kaera õlgi, mitmes riigis on põletatud ka nende teri. Õlgede kuivaine elementaarkoostis ja kütteväärtus ei erine oluliselt puidu vastavatest näitajatest, kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla 20%, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus isegi pigem
.. aastat lillemurusid. Energeetilisekütusena või väärindunud kütuse toorainena võib kasutada põldudel Karjamaal peaksid olema varajase käsutusega koplid, keskvalmivad ja hilised. Karjatatavad rohumaad kultiveeritavaid taimi, nt. Nisu, oder, raps, mais. Eesti perspektiivseim looduslik energiataim on har. rajatakse 5-7 liigilised, domineerivaid võib nende hulgas olla 1-2." Pilliroog. Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23.)Looma ja karjamaa vahelised suhted 29) Rohumaade majanduslik väljund ja selle hindamine Loomade karjatamine loob uued tingimused karjamaal N: tallamine, väljaheited, mikrobioloogiliste Igasugune tootmine kui ka vahendamine peab olema majanduslikult tulus. tegurite muutumine. Alles karjatamine teeb karjamaast karjamaa