Harilik energiamärgis koosneb neljast osast: Tiitelleht (ühel lehel); Energiasäästu meetmete loetelu (tiitellehele järgneval ühel lehel); Lähteandmed kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks; Kaalutud energiakasutuse arvutus. Energiamärgis võib maksta 1 500 – 4 000 krooni. Energia tarbimine – on vajalik energia hulk hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks. Kaalutud energiaerikasutus – on energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt- tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise seaduslik alus 2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja meetmete majanduslikku põhjendatust.
Hoone kood Min Maks Keskm. Joonis 11.6 Aasta keskmine sooja vee eritarbimine (vasakul) ja vee soojendamise energiaerikasutus (paremal) uuritud elamutes. Aasta keskmine vee eritarbimine inimese kohta analüüsitud elamutes oli 74 l/(in·d) (st. hälve 22,7 l/(in·d)), vt. Joonis 11.7 vasakul. Aasta keskmine sooja vee eritarbimine inimese kohta analüüsitud elamutes oli 30 l/(in·d) (st. hälve 9 l/(in·d)), vt. Joonis 11.7 paremal. Võrreldes varasemate uuringutega (45 l/(in·d): Toode & Kõiv 2005), Tabel 11.2 on veetarbimine vähenemas. Andmed inimeste arvu kohta saadi korterelamus olnud