Kõige kindlam abinõu madalal asuvatele kogukondadele ning riikidele on kaitsevallide tugevdamine ja inimeste ümberasustamine piirkondadesse, kus uputuse oht on väiksem või puudub. Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on
depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped, hormoonid CCK ja leptiin, ajukoorest tuleb info keskusele, toidu välimuse, lõhna ja maitse kohta. Selle info põhjal reguleeritakse toitumist. Söödavat toidukogust ja energiabalansi kontrollib hüpotalamuse tuum – arcuate nucleus – mida mõjutavad neurotransmitterid ja hormoonid. Mõned signaalid väldivad ülesöömist ühe toidukorra ajal ja teised aitavad kontrollida pikaajaliselt kehakaalu. Arcuate nucleus sisaldab 2 eri neuronite alarühma, mis kontrollivad söödavat toidukogust. Kui ühte (nim isukeskus) stimuleeritakse, hakkab loom toitu otsima ja sööb aplalt. Kui teist (nim küllastuskeskus), siis loom ei taha enam süüa. Info (ehk
annaabi.ee 
