Enamike majaomanike, samuti elamu- ja korteriühistute rahalised vahendid on piiratud, mistõttu hoone korrastamisele asudes tuleb seda enam tegutseda õiges ja loogilises järjekorras. 10 Üldine tegevusskeem võiks olla järgmine: 1. Alustada tuleb elamu tehnilise seisundi hindamisest koos senise energiakulu analüüsiga. Energiakulu analüüsi osas on otstarbekas kasutada tunnistusega energiaaudiitori abi. Kui endal jääb vajaka teadmistest, tuleb kindlasti kaasata töösse tehnosüsteemide- ja ehitusala asjatundjad. 2. Renoveerimisprogrammi koostamine ja esialgse tööde maksumuse hindamine. Energiasäästu abinõude planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ka orienteeruva tasuvusajaga. Eluruumidesse peab pääsema parajal määral välisõhku
Energiaauditite korral on hooneenergiabilansi koostamiseks vaja teada ka lekkeõhuvoolu, mis sõltub otseselt hoonepiirete õhupidavusest. Vanemate hoonete olulise renoveerimise korral on vaja tõestada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Nende arvutuste jaoks on vaja teada hoone välispiirete õhupidavust: õhulekkearvu q50, m3/(h·m2). Hoonepiirete õhupidavus on projekteerija või energiaaudiitori hinnata. Kui hoone õhupidavust ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse vanemate korterelamute energiaarvutus õhulekkearvu baasväärtustega 6 m3/(h·m2). Kui on mõõdetud piisavalt suur kogus tarinduselt samatüübilisi hooneid, võib hoonepiirete õhupidavust hinnata nende mõõtmistulemuste alusel. Nii on võimalik energiaarvutustes kasutatava õhulekkearvu tõendada ka samatüübiliste hoonete mõõtmisandmete analoogia baasil