ja muudel üle kahekorruselistel hoonetel n50 < 1,5 h-1. Šveitsis on loomuliku ventilatsiooniga ühepereelamute välispiirete õhupidavuse nõue n50 < 2…4,5 h-1 ja mitmepereelamutel n50 < 2,5…3,5 h-1; mehaanilise ventilatsiooniga või jahutusega hoonete õhupidavuse nõue on n50 <1 h-1 (SIA 180). Soomes nõudeid hoonepiirete õhupidavusele sätestatud ei ole. Soome ehitusmääruses C3 2007) on toodud hoonepiirete õhupidavuse taotluslik tase n50 <1 h-1 ja energiaarvutustes (D5 2007) kasutatakse õhupidavuse baassuurust n50 = 4 h-1. Inglismaal ja Wales’is on õhulekkearvu piirsuurus 10 m3/(h·m2) (energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks peab tihti kasutama väiksemat õhulekkearvu) (L1A 2006, L2A 2006). Hoonepiirete õhupidavus sõltub kasutatavatest ehitusmaterjalidest, ehitustehnoloogiast ja töö kvaliteedist. Standardites prEN 15242 (vt. Tabel 4.1) ja ISO/FDIS 13789 (vt. Tabel 4.2) ning juhendis D5 (vt. Tabel 4.3) on toodud hoonepiirete õhulekkearvu
Õhupidavus on mõõdetud õhulekketestiga ja tulemused on esitatud kahel viisil: õhulekkearv q50, m3/(h·m2), mis iseloomustab õhulekke suurust 50 Pa juures jaotatuna elamu piirdetarindite pindalale; õhuvahetuskordsus 50 Pa juures n50, h-1, mis iseloomustab lekkeõhu suurust 50 Pa juures jaotatuna elamu sisekubatuurile. Kõigi mõõdetud elamiseks kasutatud elamute keskmine õhulekkearv q50 = 15 m3/(h·m2) ja õhuvahetuvus 50 Pa juures n50 = 22 h-1. Energiaarvutustes kasutatav õhulekkearvu baasväärtus (põhineb normaaljaotusejärgse valiku 50% fraktiili 95% tõenäosusel) vanemate maaelamute jaoks on q50 = 18 m3/(h·m2) ja õhuvahetuvus 50 Pa juures n50 = 26 h-1. Mõõtmisandmete analüüsist on välja jäetud Eesti Vabaõhumuuseumis mõõdetud taluelamu õhupidavuse väärtus, kuna hoone ei ole elamuna kasutuses. Tabel 7.1 esitab kõik käesoleva uurimuse käigus mõõdetud elamute õhupidavuse tulemused. Tabel 7
annaabi.ee 
