väljaselgitamiseks. Radiaatorid paigaldati kööki, elutuppa, magamistuppa ja tuppa. Igale radiaatorile paigaldati elektrienergia mõõdik. Nii saadi teada ruumide kütteks vaja läinud elektrienergia tarbimine. Üldelektri tarbimine saadi koguelektri ja radiaatorite elektritarbimise erinevusest. Mõõtmisperioodil ahje ei (oluliselt) köetud. Mõõdetud elektrienergia tarbimise andmeid kasutati hoone energiaarvutusmudeli kalibreerimiseks. Hoone arvutati 8-tsoonilise hoone mudelina nii, et omaette tsoonid moodustasid kõik ruumid, pööning ja põrandaalune vt. Joonis 8.3 vasakul. Energiaarvutustes kasutatud peamised lähteandmed vt. Tabel 8.2. Joonis 8.3 Hoone energiaarvutusmudeli välisvaade (vasakul) ja tsoonide jaotus I korrusel. Hoonepiirete õhupidavuse mõju modelleeriti üksikute õhuleketena ruumide välisseintel, põrandal ja pööningu vahelael
keskkonnamõju arvesse võetud vastavate kaalumisteguritega (RT I 2007, 72, 445). 11.2.2.1 Kolmekorruseline keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu Hoone arvutati 18-tsoonilise hoone mudelina nii, et iga korter, trepikoda, kelder ja pööning moodustasid omaette arvutustsooni, vt. Joonis 11.8 Joonis 11.8 Kolmekorruselise keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu energiaarvutusmudeli korruseplaan tsoonide jaotusega ja välisvaade. Energiaarvutustes kasutatud peamised lähteandmed vt. Tabel 11.5. Tabel 11.5 Kolmekorruselise keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu piirdetarindite ja ventilatsiooni põhiomadused erinevate arvutusvariantide korral. Arvutusvariant 0: (algolukord VVm
annaabi.ee 
