Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole
Esiteks kandevõime kaotuse kriteerium: koormuse esinemise tõenäosus >95...98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita
o köetav pind: 295 m2; o välisseina pind: 370,3 m2; o akende-uste pind: 67,6 m2; o korterite arv: 10; o elanike arv: 20; o välispiirde pind/köetav kubatuur: 0,76 m-1 (koos keldriga 0,67 m-1). o tulemüür kahe ruumi vahel välispiirde pind/köetav kubatuur: 0,7 m-1 (koos keldriga 0,60 m-1). 189 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused Energiaarvutuse tulemused on esitatud kaalutud energiaerikasutusena, st. vastavalt energiakandja tüübile on energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju arvesse võetud vastavate kaalumisteguritega (RT I 2007, 72, 445). 11.2.2.1 Kolmekorruseline keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu Hoone arvutati 18-tsoonilise hoone mudelina nii, et iga korter, trepikoda, kelder ja pööning moodustasid omaette arvutustsooni, vt. Joonis 11.8 Joonis 11
annaabi.ee 
