akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem. Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete
kJ/g. Organismi energiavarudest moodustavad rasvad 20…25%, valgud 15…20% ja süsivesikud ~60%. Toiduainete keemiline energia muundatakse osaliselt soojuseks, osaliselt teiste ühendite keemiliseks energiaks — sünteesitakse uued energiarikkad ühendid, nt: adenosiin-5’-trifosfaat (ATP) kreatiinfosfaat fosfoenoolpüroviinamarihape Neist kõige tähtsam — ATP. Sünteesitakse rakus, ta on rakus asetsev energiaakumulaator. Väga mobiilne energiaallikas, mille hüdrolüüsil vabanenud energiat saab organism iga hetk kasutada. Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol? Energeetiliselt oleks kasulikum kasutada otse toiduainete oksüdatsioonil vabanevat energiat. Aga see tähendaks, et kogu aeg peaks sööma. ATP struktuur: O‾ O‾ O‾ │ │ │ A—O—P+—O~P+—O~P+—O‾ ehk ATP4‾ │ │ │
annaabi.ee 
