(mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid 45 55 aasta vahel algab naistel menopaus. Ovulatsioonid lakkavad ja enam viljastumist ei toimu. Menopaus on sellepärast et mujal loomariigis on naispool see, kes peab nende laste eest hoolitsema. Naise vananedes munarakkude kvaliteet langeb. Hakkab tekkima palju vigu.
Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab reaktsioonil väga kiiresti toimida. Glükogenolüüs Kui glükolüüs oli ainevahetusrada, mis lähtus glükoosist, siis glükogenolüüs on ainevahetusrada, mis lähtub glükoosi polümeerist glükogeenist. Valdavalt need reaktsioonid kattuvad, aga glükogenolüüsi tulemusel sünteesitakse 3ATP molekuli iga glükoosijäägi kohta, mis teeb selle energeetilisemalt kasulikumaks. Kõigepealt glükogeeni fosforülaas katalüüsib a-1,4-glükosiidsidemete hüdrolüüsi, mille käigus vabanev glükoosijääk ühtlasi ka fosforüülitakse ning produktiks on glükoos-1-fosfaat. Fosfaatrühm ei võeta mitte ATP-lt vaid ortofosforhappelt ning seetõttu ongi energeetiliselt reaktsioon kasulikum. Glükogenolüüsirajal saadakse glükoos-6-fosfaat lihtsalt fosfaatrühma ümberpaigutamise tulemusena. Seda katalüüsib fosfoglükomutaas. Edasi
annaabi.ee 
