saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj. Jakob -Uramaa hertsog 17. saj. Aleksander III -Vene tsaar, venestaja 19. saj. K.Valdemaras -Leedu iseseisvumise juht 20. saj. A.T.Helle -I Eesti keelse piibli autor J.Köler -esimene Eesti kunstnik J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda http://www.abiks.pri.ee 1906 I eesti keelne gümnaasium 16. II 1918 Leedu iseseisvumine 1869 I Eesti Üldlaulupidu 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1870 I raudtee Eestis
12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W. Suurbritannia peaminister Cimze J. õptajate seminari rajaja (Valga) Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e
staabiülem Larka igati kaasa, et umber 80 eesti sõdurit puhkusele sõidu ettekäändel kodumaale rahvusväeosadesse lahkus. A. Larka ise koos 11 eestlasest suurtükiväelasega lahkus Rumeeniast 1917. aasta detsembri algul ja jõudis Eestisse just aastavahetuse eel. I maailmasõjast jäid lara rinda ehtima Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna IV järgu ordenid. 3. jaanuaril 1918 määrati ta 1. Eesti suurtükiväebrigaadi formeerijaks ja ülemaks Haapsalus. Vaatamata võimul olnud enemlaste vastutegevusele õnnestus A. Larkal moodustada 5 suurtükipatareid. Sama aasta 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik ja A. Larka nimetati samast päevast Ajutise Valitsuse sõjaministriks. 12. märtsil 1918 ülendati A. Larka Ajutise Valitsuse poolt (polkovniku auastet vahele jättes) kindralmajoriks. Kuna senine 1. Eesti jalaväediviisi ülem alampolkovnik J. Laidoner oli Venemaale põgenenud, määrati A