Mõnel ju- na aastaga. Tavaliselt koosnevad pargipõõsastikud hul võib toestamisvajadus tuleneda ka liigi eripärast. vähenõudlikest poolvarju või varju taluvatest, juure- Nii näiteks on vahtratele iseloomulikud korduvad te- võsudega intensiivselt levivatest ning paljunevatest ravnurga all harunemised. Kummatigi on ka vahtrate liikidest. Sageli esineb parkides lumimarja, taraenelat, turvalisus saavutatav, kui nende harunemist noores keskmist enelat, pihlenelat, nutka või lõhnavat vaari- eas jälgida ja suunata. Tegelikult on ka mitmetüveliste kat ning kontpuid. Valgusküllasemates kohtades lei- puude toestamine vajalik vaid erandjuhul. Näiteks sir- dub gruppidena ka ebajasmiine, sireleid ja muid meil gete paralleelsete tüveharude raskusjõud on suunatud hästi kohastunud liike. Põõsad on vajalikud nii ruu- mööda tüve pikitelge otse alla ning lahtirebenemiseks mi loojatena kui elupaikadena
parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. Talvekaitset harilik kukerpuu ei vaja (Soovik 2011). Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 36 JAAPANI ENELAS Lühiiseloomustus Looduslikult leidub jaapani enelat (Spiraea japonica) (joonis 10 ja 11) Hiinas ja Jaapanis madala põõsana. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged,
annaabi.ee 
