"Ekke Moor" "Ekke Moor" ilmis esmakordselt 1941. aasta lõpul. Tegelased: Ekke Moor Neenu noorim poeg, läheb maailma otsima vastust küsimusele, kes ta on. Eneken Enge ja Toomase tütar. Enge Toomase naine ja Enekeni ema. Toomas Üüve Aat Elme Neenu teine poeg. Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken. Eneken avaldab Ekkele armastust, kuid ütleb ka Ekkele, et too polevat veel mees. Teine olevat alles käärimas, toore ja hapu.
sellest aru saanud juba siis kui ta käis Enekeni akna all armastuskirju ette lugemas ja kui eneken naeratades alati puu alt mööda kõndis kui ta seal tobedaid linnuhääli tegi. Aga Ekke teadis, et temast ei ole Toomas Üüve vastu hakkajat, ta ei taha muutuda Üüve orjaks, vedada piima kaks korda päevas Ingelandi, käia merel ja teha muid töid, Ekke tahaks kõike saladuses hoida, aga ta teadis Enekest niivõrd palju ütlemaks, et ta ei ole selline, Eneken ei taha midagi varjata enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe,
saa midagi parata, et ta süda Ekkele kuulub, aga Ekke teadis omamoodi seda, ta oli sellest aru saanud juba siis kui ta käis Enekeni akna all armastuskirju ette lugemas ja kui eneken naeratades alati puu alt mööda kõndis kui ta seal tobedaid linnuhääli tegi. Aga Ekke teadis, et temast ei ole Toomas Üüve vastu hakkajat, ta ei taha muutuda Üüve orjaks, vedada piima kaks korda päevas Ingelandi, käia merel ja teha muid töid, Ekke tahaks kõike saladuses hoida, aga ta teadis Enekest niivõrd palju ütlemaks, et ta ei ole selline, Eneken ei taha midagi varjata enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab
Ekke järgneb, Neenu on muidugi rõõmus ja lubab peksa anda niimodi selle eest, et jättis poja orvuks ja naise ning ema maha ja läks maailma peale jooma niimodi, et lehk on tunda Ingelandini. Ekkel on lausa kahju eidekesest ja ta alandlikult langetab oma püksid, et Neenu sinna nõrke hoope annab, ise muidugi uhukustab kuidas anids niimodi, et teist korda enam ei taha. Vaheapel on väike Ekke jooksnud ja oma emale Enekenesele rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab kaks põlvil vanaema ees kel ühes käes vits, teises raha. Kui viimaks Eneken küsib kas Ekke leidis lahtiseid allikaid vastab ta, et leidis ag arvab, et kodus kõik on kõige parem. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem)
annaabi.ee 
