mees. Küll keelas ja karjus isa nende peale, kuid paratamatult siiski suutis Ekke oma valeliku keelega Enekenis süütada tundeid. Vihates ja järelemõeldes tollest ööst kui Ekke käis vastu soovi tütarlapse akna all ning kui isa poisi minema saatis, muutus Eneken kurvaks ning sellest hetkest peale mõtles ta kogu aeg ainult tema peale. Siiski pole kindel kuidas oli võimalik lapse sünd, kui Eneken ei talunud üldse teda ning oli temast halval arvamusel. Enekenile ei meeldinud poiss, kes oli varas ning varastatud raha peale ostis temale ilusaid kingitusi, vaatamata sellele, et talle need meeldisid. Toores ja hapu nagu üks hulkuv koer - nii iseloomustas poissi tütarlaps. Ei tahtnud enda peale vastutust ega koormat võtta, talle meeldis hoopis olla rajuilm ja tuulega kaasa minna. Siiski suutis poiss oma libeda keelega tütarlast ära võluda aga siin polnud ju mingit armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid
käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke. Ostis ju Ekke Moor memme käest pätsatud raha eest Enekenile paberingli. Kuid ajal, mil nimitegelane ennast otsis, hakkas ta ka ise teenima, mis oli hea märk. Kindlasti on nüüdisajal tavaks, et mees vöitleb enda pruudi eest ja üritab kogu hingest teda endale saada, ning ei löö kohe pönnama, kui ta esimesel silmapilgul ei pruugi kallima vanematele meeldida. Paraku oli raamatukangelane selle koha pealt üpriski arg, nimelt kartis ta Enekeni vanemaid nagu tuld, eriti isa. Oleks ta ju vöinud nad kuidagi pehmeks rääkida.
kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem tagasi, leides, et kodus on siiski kõige parem. 2) 4) erinevad tegevusliinid: eneken- ekke ekke rändamised seos ekke ja kodukohaga 5) Tegelaste iseloomustus: Ekke Moor: Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks, töökamaks ja ka arukamaks. (Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast) Neenu Moor: Ekke ema, karmi käega, kuid hella südamega ema, kes hoolis väga oma poegadest. ( Nuhtles Ekket, kui poiss sai järjekordselt millegiga hakkama,
taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda. Ekke kõnnib laadal ringi ja näeb,et ema magab ning tahab talle õpetust anda, kuid mõtleb ringi ja võtab ainult 10 krooni. Ta suundub lettide juurde, kus ta kohtab Enekeni, kes ei saa endale midagi osta, sest isa ei ole talle raha andnud. Ekke tahab Enekenile midagi osta. Tüdruk laseb lõpuks endale osta ingli, mis ei maksa midagi. Ekke jääb õhtuks linna et teatrit näha. Ekke läheb rahvamaja juurde näidendit vaatama. Vaheajal läheb ta näitlejate ruumi ja räägib seal, et on Hamletit mänginud. Ta toob näitlejatele viina ja sõbrustab nendega, ise ta ei joo. Teda kutsutakse ka järgmisel päeval näidendit vaatama. Teel koju ta märkab Toomas Üüvet koos hobusega tee ääres. Mees on vihane, et hobune ei liigu paigast
,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla." Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekkel ja tema emal olid kummalised suhted. Tema ema oli vahepeal tema peale vihane, kuid siis järgmisel hetkel jälle leebe. Neenu Moor : · Ta oli Ekke ema, kes väga hoolis oma poegadest. Tema kaks poega olid kodust lahkunud ning ainult Ekke oli veel koju jäänud. Kui Ekke tahtis
Ja nii Ekke ka tegi. Kui etenduse aeg oli käes, said kõik suure üllatuse osaliseks, nimelt oli poisil kogu tema osa selge, ühe päevase õppimisega. Kui Ekkel oli aeg lahkuda, taheti teda tagasi rahvamajja, koos paljude austajatega: ,,Nägemiseni, härra Moor!" ütleb ikka kasvatatud direktor. ,,Tulge homme kindlasti tagasi ja tooge palju sõpru ja tuttavaid kaasa. Me vajame austajaid!" Kui Ekke Ingelandist koju tagasi naases otsustas ta üsa peagi sealt lahkuda. Neenule ja Enekenile see küll ei meeldinud, kui Ekke oli oma otsuse juba teinud. Kodust uuesti lahkudes rändas ta sisemaa poole, kuid ta polnud hulkur. Juhuslike töödega peatus ta mõned päevad või koguni nädala kuskil paigas ja aitas pererahvast. Ja nii ta rändas muudkui edasi. Nii jõudiski ta praost Odja juurde. Ta oli jõukas oma rohkete põldude ja niitudega, häärber piiratud suure viljapuuaiaga, kus leidub sadu puid ja lugematuid põõsaid. Kuid ta oli pühendunud ainult oma maalappidele ja aiale
teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli
elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida
annaabi.ee 
