produtseerida; see haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest
haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest
annaabi.ee 
