Rändlindudel kes peavad suure rännaku jaoks ennast jämedaks sööma et vastu pidada. Milliseid käitumuslikke ja füsioloogilisi protsesse kasutavad linnud ja imetajad kehatemperatuuri reguleerimiseks? Endo- ja eksotermid – linnud ja loomad suudavad hoida kehatemperatuuri sõltumatult keskkonnast, aga on ka neid kes on täielikult keskkonnast sõltuvad - Baasainevahetuse hoidmiseks läheb 2/3 energiast püsisoojastel ehk endotermil. Suudame liigutada ennast kiiresti Ast Bni. Eksotermid käivad ennast soojendamas. - Kehatemperatuuri reguleerimiseks muudetakse südamelöögid väga palju aeglasemaks - Jahutamiseks – ujumine, käppade sisekülgede lakkumine, koerad lõõtsutavad, higistamine - Soojendamiseks – karvad turri, suled puhvi, värisemine Palavik – organismi kaitsevahend võõrkehade vastu. Paneb infektsioonidele tule alla. Väga
Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti
annaabi.ee 
