4cm pikkune. Kalalaadsed mereloomad. Keelik on adultidel. Suurenenud tsefalisatsioon. Maksa, neerude ja kilpnäärmefunktsioonid on keerukamad. W. Garstang, 1928 Vertebrata iseloomulik on üksikutest lülidest oosnev selgroog 57 000 kaasaegset liiki, surimad kaasaegsed loomad(kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) · Kolju teke kolju esinemine võimaldas minna üle aktiivsele kisklusele · Endoskelett selgroogsetel luuline või kõhreline (selgroog on lihaste kinnituskohaks) · Neuraalhari ainult selgroogsetele iseloomulik struktuur. Neuraalharja rakud on aluseks mitmseuguste struktuuride tekkele Esimesed selgroogsed loomad . 530miljonit aastat tagai, Kambrium. Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks).
Rna ja valgud, ribosoome ei leidu vaid küpsetes erütrotsüütides 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks? õp lk 81 alumine joonis;osad:s sisemine membraan, välimine membraan, RNA, ribosoomid 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Mitokondrite teket seletab endosümbioosi teooria-kaks rakku hakkavad koos elama, üks rakk satub teise sisse; sümbioos- sõbrasuhe; endoskelett-siseskelett; TÕESTUS: ribosoomide esinemine; iseseisev, rakuruumast erinev RNA ja DNA, st suudavad iseseisvalt (tuumast sõltumatult) paljuneda; kahekordne membraan(mitokondreid on vaja, et saada energiat) Miks suudavad mitokondrid isesisvalt paljuneda? Neil on oma geonoom ja nad saavad iseseisvalt paljuneda Palju neid ühes rakus võib olla? Mitokondrite arv erinevates rakkudes erinev: 100..1000 Sõltub: kas rakk teeb intensiivselt tööd , nt
o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett o Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad o Meritähed on karnivoorsed- püüavad saaki sellele peale viskudes o Suurem osa paljuneb seksuaalsel teel. Tihti lõimetishoole o Regeneratsioonivõimelised 32.Kalade iseloomustus, paljunemine, vanus. Sõõrsuud. o Kalad: o Tänapäeval liigirikkaim selgroogsete rühm o Arenesid sõõrsuudest o Tekkis 3 uut tunnust (võrreldes sõõrsuudega): Lõuad
annaabi.ee 
