Väga tähtsat osa etendavad peaajus teatud tingimustel tekkivad ained endorfiinid, mis on seotud heaolu- ja naudingutundega. Endorfiinid on olemas igal inimesel ja nende tekkimine ning lagunemine on seotud aju sisemiste regulatsioonimehhanismidega. Teiselt poolt mõjutavad uimastid ka neid aju osi, mis on seotud taju reguleerimisega, inimesel tekivad tajupetted ehk illusioonid ja hallutsinatsioonid. Muidugi ei piirdu uimastite toime ainult endorfiinidega; see on üks ainegrupp, mille tasakaal häiritakse. Ümbritseva keskkonna tajumine ja mõtestamine on väga keerukad protsessid, nende häireteta tööks on vajalik kindel tasakaal, mida uimastite mõjul rikutakse. Endorfiinid on aluseks nähtusele, mis on seotud uimastite tarvitamisega- kõrgendatud meeleolu (nn kaifile) ja taju laiendamisele, mõtlemise avardamisele jms. Seejuures jääb
dopamiini vabanemist. Niisiis saavad endorfiinid ühtaegu rakkude tegevust stimuleerida ja pidurdada. Normaalolukorras tagab see süsteemi tasakaalu. Heroiin muudab normaalolekut järgmiselt: Keha muudab heroiini morfiiniks. Morfiin imiteerib endorfiine ja seostub tihedalt GABAneuroni retseptoritega, pidurdades niiviisi GABA vabanemist neuronist. Kui GABA toime kaob, saab dopamiinineuron vabastada rohkem dopamiini. See stimuleerib naudingukeskust ajus ja sa tunned mõnu. Võrreldes endorfiinidega lammutatakse morfiin organismis väga aeglaselt. Aeglane lammutamine lubab mõnutundel jätkuda. Dopamiini vabanemine jääb ebanormaalselt kõrgeks ja mõnu tundmine kestab pikemat aega. Loomulikud endorfiinid ei ole nn sõltuvusttekitavad, sest nad lammutatakse kohe peale retseptorile mõju avaldamist. Nad ei ole retseptoriga kontaktis sedavõrd kaua, et põhjustaksid tolerantsuse tõusu. Morfiin seostub samuti dopamiinineuronitele, ent ei suuda enam dopamiini vabanemist kontrollida. Valu
annaabi.ee 
