ülejäänud saavad järkata. Valgud, mis natiivset str ei säilita või translatsiooniviga, kuumashokk, toksiliste kemikaalidega kokkupuude, valgud võivad minna degradatsiooni. Lon proteaas Koosneb 7 subühikust, on ringikujuline. Degradeerib nii ebanormaalseid valke kui ka spetsiifilisi regulaatorvalke (SulA rakutsükli regulaator). Eelistab degradeerida kas osaliselt või täielikult denatureerunud valke. Lon proteaas on ATP-sõltuv seriini endoproteaas. SulA - vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena. See valk inhibeerib septumi moodustumise raku jagunemisel. Kui SulA-d rakus ei degradeerita, moodustuvad pikad rakkude filamendid ning rakud surevad. ClpXP proteaasi poolne "märgitud" valkude degradatsioon a) SsrA peptiid valgu C-terminaalses otsas. b) RssB-vahendatud sigma faktori S degradatsioon Ka teisi valke võib saata degradatsiooni ClpXP proteaasi, mis ei ole seotud tmRNAga. RssB-ga koos nt
Väga ebastabiilne on näiteks SulA valk. Valkude allumine proteolüütilisele degradatsioonile sõltub märkimisväärselt rakkude kasvutingimustest. Kui eksponentsiaalselt kasvavates rakkudes degradeeritakse 15% valke poolestusajaga alla 5 tunni, siis nälgivates rakkudes tõuseb selliste valkude osakaal juba 50%-ni. Kasvavates E. coli rakkudes degradeeritakse 60% valkudest ATP-sõltuvate proteaaside Lon ja Clp poolt. Lon proteaas Lon proteaas on ATP-sõltuv seriini endoproteaas, mis degradeerib nii ebanormaalseid valke kui ka spetsiifilisi regulaatorvalke. Lon on tetrameerne valk, mis koosneb 87 kDa suurustest subühikutest. Substraadi lagundamise tulemusena tekivad 5 20 aminohappe pikkused oligopeptiidid. lon mutantides tõuseb looduslikult ebastabiilsete valkude eluiga, samuti temperatuuri-tundlike valkude ning organismile võõraste valkude (näiteks teisest organismist kloneeritud geenide produktid) eluiga. In vitro katsetes on