Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest. Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu. Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga - endoneuriumiga. Väiksemad närvikiudude kimbud (närvid) on ümbritsetud paksema sidekoelise kihiga perineuriumiga. Kolmas sidekoe kiht - epineurium ühendab väiksemad närvid suuremaks närviks. 29. Närvikudede regeneratsioon 30. Nimetatud elundid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Seljaaju Närv ristilõikes ja pikilõikes
Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator o Müeliinkestaga närvikiududes liigub erutus palju kiiremini, kui müeliinita kiududes 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest o Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu o Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga- endoneuriumiga o Väiksemad kimbud on ümbritsetud paksema kihiga- perineurimiga o Kolas sidekoe kiht- epineurium 29. Närvikudede regeneratsioon Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Teatud aju osades on aga närvi-tüvirakke, mis on suutelised jagunema ja uusi neuroneid moodustama. Kui rakukeha aga jääb teveks, taastub akson (närvid)
Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest. Närvirakkude jätkeid koos tedaümbritseva gliiakoega nimetatakse närvikiuks. Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm Närvikiud, kaetuna sidekoeliste katetega ja kokku koondununa moodustavad organid – perifeersed närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud kokku perineuriumiga ja närv tervikuna on kaetud epineuriumiga. Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi (retrograadselt). Ühest paigast teise kanduvad rakuorganellid ja ka mitmesugused aineid. Eriti oluline on see neuroni
annaabi.ee 
