Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse
Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses Tertsiaarsed hatud tekivad Decidua basalis piirkonna lähedasest koorionist 33 Platsenta tüübid: Emaka limaskesta ja koorioni seos: Adetsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga nõrk; põllumajandusloomad) Detsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga väga tugev; inimene) Koorioni hattude paigutuse ja platsenta kuju alusel: Difuusne platsenta– hatud katavad koorioni pinda üleni (siga, hobune) Platsentomatoosne platsenta – koorioni hatud kotüledoonidena (mäletsejad) Tsonaarne/diskoidaalne platsenta – koorioni ja endomeetriumi seos piiratud aladel (kiskjad, inimesed, närilised, primaadid)
annaabi.ee 
