(50.)eluaastani, siis muutuvad ebekorrapärasteks ja hiljem lakkavad (kliimaks). Menstruaalverejooksud kestavad 3-5(7) päeva, mille vältel eritub iga kord 50-100 ml nn. menstruatsiooniverd (ei hüübi, on tumedam). Endomeetriumi muutused menstruaaltsükli vältel on otseses sõltuvuses nn. ovariaaltsüklist, s.o. munasarjas arenevate ja lõhkevete folliikulite, nende asemele tekkivate ja tsükli lõpul kiiresti hääbuvate kollakehade endokriinsest funktsioonist. Ovariaaltsükli kulgu reguleerivad omakorda hüpofüüsi eessagara gonadotroopsed hormoonid. O v a r i a a l t s ü k k e l koosneb 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Folliikulifaas algab paljude folliikulite üheaegse kasvamise ja arenemisega. Osa arenevatest folliikulitest hävib, üks folliikul areneb aga Graafi põiekeseks ja lõhkeb. Ovulatsioon tähistabki ovariaaltsükli follikulaarfaasi lõppu
Neurohüpofüüs = hüpofüüsi tagasagar ADH: oluline neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. ADH mõjul väheneb organismist välja viidava vee hulk. Oksüdotsiin: kutsub esile emaka kontraktsioone sünnituse ajal. 29. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Neerupealse hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Neerupealised koosnevad kahest funktsionaalselt erinevast endokriinsest näärmest: neerupealiskoorest ja -säsist. Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid. Need on steroidhormoonid. Toime järgi eristatakse: 1. mineraalsed kortikoidid Toime on seotud eelkõige mineraalainete, eeskätt naatriumi ja kaaliumi taseme regulatsiooniga veres. 2. glükokortikoidid Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone.
annaabi.ee 
