retseptoreid selle hormooni jaoks. Rakuvastus vs. läbitud vahemaa 55 Endokriinne toime: hormoon kantakse verega laiali ja ta seondub kaugel asuva sihtrakuga Parakriinne toime: hormoon toimub lokaalselt difundeerudes lähtekohast naabruses asuvate rakkudeni Autokriinne toime: hormoon toimub samale rakule, milles toimus tema moodustamine Põhilised hormoonid ja hormonaalsed süsteemid • Endokriinses süsteemis on ülalt-alla organisatsioon • Hüpotalamus moodustab vallandavaid faktoreid, mis stimuleerivad adenohüpofüüsi hormoonide produktsiooni, millised omakorda kontrollivad kolmandate hormoonide vallandumist perifeersetest endokriinsetest näärmetest • Neurohüpofüüsi hormoone sünteesitakse hüpotalamuse närvirakkudes ja nad vabanevad läbi sünapsite neurohüpofüüsis – Oksütotsiin ja antidiureetiline hormoon (ADH)
annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise
sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne) 2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub