Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus
Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust (sünteesitakse hormoone) Heledate endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte nimetust Ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest Pankrease endokriinrakkudel on erinevad alatüübid: A rakud (produtseerivad glükagooni) B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused