Kapillarid jaotuvad: 1. Hemokapillaarid (vasa haemocapilaria). Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2. Sinusoidsed hemokapillaaris (vasa haemocapilaria sinusoidea). Laia valendikuga kapillaarid, esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad
KAPILLAARID Kapillaaride sein on väga õhuke, koosnedes ainult endoteeli kihist, mida ümbritsevad peritsüüdid Ehituslike iseärasuste alusel jagatakse kapillaarid kolmeks rühmaks: Pideva seinaehitusega kapillaarid (nt kesknärvisüsteemis ja lihastes) – endoteelirakkude kiht pidev ning rakud on omavahel liitunud tiheliiduste varal Fenestreerunud kapillaarid e akendunud kapillaarid (nt endokriinorganites ja seedetraktis) – endoteelis väikesed avaused, mis hõlbustavad ainete liikumist läbi epiteeli Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem valendik kui teistel kapillaaridel) IMMUUNSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS
annaabi.ee 
