teistest taimsetest õlidest. Sulfaadid võivad põhjustada silma ärritus, naha löövet ja hingamisteede kahjustusi. SLS ja SLES võivad kahjustada maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. SLS ja SLES püsivad kudedes kuni 5 päeva ja võivad moodustada nitraate ja nitroosamiine (kantserogeensed ained). Keemilised päikesekaitsevahendid - oxybenzone ja octylmethoxycinnamate - võivad häirida endokriinide aktiivsust. Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsetoodetes, võivad käituda organismi sattudes kui östrogeen, mõjutades sedasi inimese hormonaalsüsteemi (võivad tekitada probleeme paljunemise ja seksuaalfunktsioonide seisukohalt, nt põhjustada sünnidefekte, vähendada spermakogust, tekitada vähki jne). On leitud seos kemikaalide, mis käituvad kui östrogeen, ning rinnavähi vahel. Tugevatest
3) Tüümus e. harknääre 4) Türoid e. kilpnääre 5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre 6) Pankreas e. kõhunääre 7) Neerupealised e. adrenalised: – Neerupealiste säsi (medulla ) – Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: 1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust. • ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon. • TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust • GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust • SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust. Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega