Samaaegselt invaginatsiooni ja involutsiooniga toimub embrüo vastaspoolel animaalsete rakkude epiboolia, kus nad katavad vege- tatiivse pooluse reburikkad rakud. Enamik vegetatiivseid rakke on gastrulatsiooni lõpul epiboolia tõttu embrüo sees, vaid väike osa on vaa- deldav blastopooris, mille nad sulgevad rebukorgina. 2) linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon) - osad epiblasti rakud ingresseeruvad ja moodustuvad hüpoblasti saared, millest omakorda moodustub primaarne hüpoblast; posterioorsest blastodermi piirialast Kölleri sirbi piirkonnast migreeruvad rakud anterioorselt moodustades koos primaarse hüpoblastiga sekundaarse hüpoblasti, tekib 2- kihiline blastoderm - epiblast ja hüpoblast, mille vahel on
endoderm, pea mesoderm, seljakeeliku mesoderm ja blastopoori ülahuul). SMO-l võime dorsaliseerida paraksiaalset mesodermi, ektodermi ja indutseerima neuaaltoru teket ning algatama gastrulatsiooni 58. Linnu gastrulatsioon Epiblasti rakud, mis ei läbi ürgjutti: ürgjuti lähedal olevatest rakkudest neuroektoderm (neuraalplaat) ja kaugematest epidermis Ürgjutt regresseerub posterioorses suunas. Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Kolleri sirp – helevälja posterioorses osas olev mitmekihilise epiblasti