Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata. Senat valitsev riiginöukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nad olid ametis elu aeg. Senat tegeles välispoliitika, söjanduse ja rahaasjadega. Seaduseelnöu pidi olema esmalt senati poolt heaks kiidetud, siis läks see rahvakoosolekule
naisega, lisaks on kujutatud seksstseene), käe- (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid. Maalingud tehti punamullaga (rauast küllastunud savi) ja sinna lisati juurde linnumune, rasva ja verd, võib olla isegi uriini. Tavaliselt vertikaalne (alla suunatud), tehtud jääl seistes või paadist. Raiendid tehti teisiti, kujutatui eelkõige veelinde ja luiki. Kujutati tavaliselt kasutusel olevate veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja.