- Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg 7-10 päeva 70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti) - Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel 8 - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates
70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti) - Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg – 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. 8
meditsiin ei suutnud haigestunute piinu eriti palju vähendada, kuid haiguste leviku tõkestamiseks kasutati siiski teatud meetmeid. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti. Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa kolonialistide saabumist 15.–18. sajandil leetreid, grippi ega rõugeid. Hispaanias olid mauride toodud rõuged sellel ajal endeemilised. 18. sajandil olid rõuged muutunud Euroopas endeemiliseks. 1719–1746 toimus Londonis viis epideemiat ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid. Sajandi lõpuks suri haiguse tõttu igal aastal 400 000 eurooplast. 1713. aastal jõudis see Indiast saabunud laevadega Lõuna-Aafrikasse ja 1789. aastal Austraaliasse. 19. sajandil olid rõuged Austraalia aborigeenide peamine surmapõhjus. Edward Jenner (1749–1823) oli Briti maakohas tegutsev arst. 1796. aasta mais valis ta "terve, umbes
annaabi.ee 
