teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm
Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kalapüük. Vanim tootmisviis. Enda tarbeks, ülejääke ei teki. Maailmamajanduses ei osale. Raha ei ole. Tehnikat pole vaja. (umbes maailmas 10mln) Tootmine endatarbeks: Elatus majandus.Varaagraarne tootmisviis: Maaharimine ja loomakasvatus eraldi. Alepõllundus. Rändkarja kasvatus. Tekkis kaubavahetus. Raha veel ei olnud vajalik. Käsitöö arenes küll, eriti põllumajapidamises. 300mln inimest elab tänapäeval mäestikes, tundrates, vihmametsade äärealadel. Elatus maja1ndus.Hilisagraarne tootmisviis: taime ja loomakasvatus koos. Laiem valik, tööloomad, väetist sai. Vahetamine muutus keerulisemaks, ülejääke jäi rohkem. Arenes transport ja
Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud. India Ookeanis ja Põhja-Jäämeres eriti kala ei ole. Kuigi Lõuna-Jäämeres on rikkalik vee-elu, on seal suure kauguse ja karmi kliima tõttu püük keeruline (vaalad on siiski röövpüügiga peaaegu hävitatud). Kalamajanduse vormid: Agraarühiskonnas püüti kitsalt rannikuribalt endatarbeks. Industriaalühiskonnas on kahte liiki tootmist: 1. Hajali rannapüük--Kalurid paiknevad kalurikülades, püüavad kala väikeste paatitega ja töötlevad esmaselt ise (soolamine, kuivatamine), pakuvad ka müügiks. 2. Konsentreeritud kalapüük--toimub suuremate laevadega nii majandustsoonis kui ka avaookeanil. Kala müüakse edasi töötlejatele, kes paiknevad suuremates sadamalinnades. Piirkonniti on tähtis ka kalakasvatus.
otsatarbelised. See piirkond imporidb toorainet ja ekspordib valmistoodangut. Põhja-Ameerika Metsavarud on rikkalikud USA-Kanada piirialadel ja lääne osa mäestikus. Ida osa metsad on tiheda inimasustuse tõttu hävinud. USA metsamajandus hakkas arenema peale II maailmasõda ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur.
annaabi.ee 
