Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö Tõenäoliselt tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming. Kasutati kallihinnalisi materjale- kulda, hõbedat, emaili. Lääne-Euroopas hinnati kõrgelt bütsantsi riiet. Konstantinoopolist sai siidikudumise keskus. Vanavene kunst Bütsantsist kutsuti Venemaale eri alade kunstimeistreid
Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga. Alusmaal oli yleni kuldne ja kumas läbi kujutise andes ikoonile salapära ja ebamaise ilu. Kunstkäsitöö · Suurimat kuulsust tõi Büts'le käsitöömeistrite looming. Kasutati Ag, Au, emaili (kalleid materjale.) · L-Eur. Hinnati kõrgelt büts. Riiet (kuldniidiga läbipõim. Siid) Kontant