“ („Asüül“) Luulele sünonüümsed sõnad unistus, igatsus, ulm ja lumm märgivad samuti ahvatlusi, mida on kerge tajuda luuletustes „Sentense kahesusest (Nefas)“. Samas märksõnad luule ja ulm tähistavad Alliksaarel tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad kustutamatu janu kujutelmad. (Muru, 1987) *** „Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas.“ („Janud“ 6) Kui on tekkinud kustutamatu janu, siis võib vallanduda rõõmude ja elamuste saamishimu, tung naudingute läbielamiseks. Selline sujuv üleminek toimub just luuletuste „Janud“ ning „Seitse etüüdi“ vahel. (Muru, 1987) ***
tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu. 6. Kui lahkud, jäta küünal põlema. Võib-olla veel kord naased majja sesse, kui öö on pime, uinunud on maa ja vaikus väriseb su sammudesse, ja nõnda õudselt õõnsaks jäänud sa kui pühakoda, kus ei peeta messe, ning iga uue rajakäänuga uut vaeva immitseb su südamesse. Kui kaua kõrbes kõndind omaette näed karavane, palme, minarette, tead, et su meeli võrgutab miraazh. Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas. ("Päikesepillaja") 7. Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks. Selle saatsid Sa, jumal, ise, kui Sa varjundirikkuses veetlevaks muutsid mu valuse närbumise. Selle maailma kallastel rännates kaks teostab ühtsuse kummalise, milles kõigele kaunile kuulekaks teed oma põgusa külalise. Saan Su paljude päikeste kuminaks, kuni ükskord neid tarretab lumi paks, kui Sina ta meres mu aistimist halvad.
annaabi.ee 
