võimalikkusele Titanil. NASA automaatjaama Cassini missiooni Saturni süsteemi uurimisel pikendati seitsme aasta võrra, 2017. aasta septembrini. Cassini startis Maalt 1997. aastal ja sisenes Saturni orbiidile 2004. aastal. Sellest ajast saadik on Cassini edastanud hulgaliselt vaatlusandmeid Saturnist ja selle kaaslastest. Uudseid teadmisi on Cassini andnud Maa-sarnase kaaslase Titani ja veeauru väljapaiskavate geisritega Enceladuse kohta. Algselt nelja-aastasena planeeritud missiooni pikendati 2008. aastal, et uurida Saturni süsteemi kevadise-sügisese pööripäeva ümber. Päike oli Saturni ekvaatori ja ühtlasi rõnga tasandis augustis 2009, mis tähendas Saturni põhjapoolkerale kevade ja lõunapoolkerale sügise saabumist. Missiooni lõpuosas loodetakse saada täiendavat infot Saturni sisemise struktuuri, magnetosfääri ja rõnga massi kohta. Saturnil on olemuslik magnetväli
Nimed on võetud Vergiliuse poeemi Aeneas tegelaste järgi, näiteks Aeneas ja Turnus. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 2060 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Praeguseks on nimetatud 19 kraatrit Odüsseia tegelaste auks. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis ta on kaetud jääga. Enceladuse reljeef on nimetatud "Tuhande ja ühe öö" tegelaste nimedega. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks AliBaba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130kilomeetrine kraater Herscheli nime. Ülejäänud pinnadetalid on nimetatud Kuningas Arthuri ja ümarlaua rüütlite järgi. Nimed on pandud 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Hyperion 4 kraatrit ja 3 valli
harva täiesti detailideta. Põnev on jälgida muutusi tsoonides ja vööndites kuust kuusse, ning kui veab, siis võib sattuda valgetele laikudele - tormidele Saturni atmosfääri ülakihtides. Kujutise teravustamiseks võib proovida kasutada kollast okulaarifiltrit ning vööndite ja tsoonide kontrastsuse suurendamiseks helerohelist filtrit. Unustada ei tasu ka Saturni kaaslasi. Titan on näha juba 50 mm kiikriga, ülejäänute, sealhulgas ka selles numbris kõneks olevate Enceladuse jaethyse, nägemiseks on parem kasutada juba suurusjärgus 8-tollise objektiiviga teleskoopi (Ivask, 2007). Saturni on tema suure kauguse tõttu teleskoobi abil juba kaunis raske uurida. Pikksilmaga on näha vaid rõngas ning heal juhul ka see, et planeet on veel lapikum kui Jupiter. Saturni ööpäev kestab "Voyageri" andmetel 10 tundi ja 39 minutit ja täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 maist aastat ehk umbes 25 000 Saturni ööpäeva. Planeet on üle kolme korra "kergem"
(1:22) Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. (6) 19 Saturnil on vähemalt 22 kuud. Suurim, Titanus on ainus kuu, mida ümbritseb tihe atmosfäär. Enceladuse pinnast on osa kaetud kraatritega, osa aga täiesti sile. Mimasel on suhteliselt suur kraater- vaid pisut suurem meteoriit oleks Mimase purustanud. (1:23) Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. (6) Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane
annaabi.ee 
