Selle nõude täitmiseks peaks aga konsensus olema ka tegelikult saavutatav, kuid kuna tegelikkuses ei esine sellist lähtesituatsiooni, kus tulevikuseisund oleks kõigi isikute jaoks määramatu, siis see konsensus suure tõenäolisusega siiski saavutatav ei ole. See tähendab, et konsensusnõuet tuleb kuidagi pehmendada, näiteks pürgides võimalikult suure häälteenamuse poole. 61.Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise põhimõttega? Igapäevasel tasemel otsustamise puhul rahuldutakse enamusotsustamise põhimõttega, sest täieliku konsensuse poole pürgimine on väga kulukas ning vähemtähtsamate otsuste puhul mitte nii efektiivne. 10 62.Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on
Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust. 53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi) kattuvuse nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema, kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Võib luua lahendusi, mis enamusotsustamise puhul kõne alla ei tuleks. Siiski ei ole see praktikas lihtsalt saavutatav, seetõttu tuleb konsensuse nõuet pehmendada. Institutsionaalne kattuvus määrab ära, kes võivad hääletusel osaleda. Kattuvus on saavutatud kui hüvedest kasu saajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid kattuvad. Need põhimõtted takistavad avalikus sektoris väärate otsuste tegemist. Näiteks välistatakse võimalus, kus maksu mitte maksvad indiviidid otsustavad maksukohuslaste üle (Rootsi
annaabi.ee 
