aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising) 3) maksete teostamine (raha ülekanded) Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine b) internetipank, telefonipank
1.3 Teise järgu aktsia Seitsmekümnendatel kui Canadian Radio-television and Telecommunications Commission hakkas asutama uusi meedia ja telekommunikatsiooni ettevõtteid, tõusid esile teise järgu aktsiad. See toimus nii rahaliste puuduste pärast, sest eetriaegade litsentsid nõudsid suurel määral kulutusi ning sellel ajal oli paljudes riikides võõromandi piirangud. Siis jõutigi lahenduseni, kus Kanada firma omandas kontrolli, kuid samal ajal ei olnud uutes ettevõtetes enamusomanik. (19) Teise järgu aktsia tähendab seda, et ettevõtte on emiteerinud kahte erinevat klassi lihtaktsiaid. Üks klass on hääleõiguslik aktsia ja teine klass on ilma hääleõiguseta. See tähendab seda, et firma üldkoosolekul saavad kaasa rääkida ainult need, kes omavad hääleõiguslikke aktsiaid. Ilma hääleõiguseta aktsionärid ei saa kaasa rääkida ettevõtte juhtorganites (üldkoosolekul), kuid saavad dividende kui neid makstakse.
annaabi.ee 
